paar päeva tagasi hakkasin mõtlema, et kahju on kodust ära minna. pool elu olen siin ikkagi elanud jne... [umbes nädal aega ma ei olnud korralikult kodus ja seepärast hakkas kõik jama ununema juba] aga nüüd mulle meenus, miks ma nii väga tahtsin ära minna. miks on VAJA ära kolida. jälle hakkab pihta see kaagutamine, mis on kestnud terve aasta aega konstantselt, iga faking päev kui ma kodus olen.
ülikool ei ole NII oluline, et selle pärast kellegi närvid täiesti ära n*ssida. eriti arvestades, et ma olen üldiselt suht mõistlik inimene, ja ma olen niigi eluaeg arvanud, et kindlalt lähen ülikooli. aga krt, selle kaagutamise pärast ma jätangi aasta vahele. kiuste kas või, raisk. ma tahan õppida seda, mida ma tahan või mis mind ikka mingil määral huvitab, mitte mingit jumalast suvalist asja, mis on täiesti ebasümpaatne või lausa iiveldama ajav. minu arust on see täiesti mõistlik ja inimlik soov, aga mõne inimese jaoks käib vist üle mõistuse.
see üks faking aasta ei ole ju ometigi nii hull. pigem on see ainuõige tee, kui ei ole kindlat huvi millegi konkreetse vastu tekkinud. no maitea, mina ei näe selles midagi nii ebaloomulikku, võib-olla tõesti olen mingi imelik.
aga igatahes, mina jään endale kindlaks ja oma plaane ma kellegi teise pärast ei kavatsegi muuta. punkt.

huuh... sain end natuke välja elada. ja kohvi maitseb hästi, nii et kõik ei ole veel kadunud.

----------------
Now playing: Sneaker Pimps - M'Aidez