nostalgia

meie korterikaaslasel on väike õde külas, mistõttu mul on koguaeg flashback'id, kui ma ise nii väike olin ja õel tallinnas külas käisin, siis kui ta veel ülikoolis käis ja ühikas elas. ja kuidas ma seal matrixi esimest osa vaatasin ja hästi kaua vannis olin. ja ta tuba tundus nii kõrgel korrusel olevat ning väljast kostus koguaeg autode müra ja politsei sireene jne. aasta oli siis umbes 2000 või midagi sinna kanti. ja see kõik oli NII äge.
täna lõuna ajal käisin kodus, lugesin ärielu, sõin pähkleid ja vahepeal mõtlesin, et ei tea kauaks elina õde jääb ja et lahe kui talle ka mingi selline mälestus jääb. ja siis läks mul järsku meel nii härdaks.
nad on eestist ära olnud mingi viis nädalat, aga tundub nagu viis kuud.

ühesõnaga. loo point on see, et ma tunnen oma õest puudust.