back in black! with swineflu?

laupäeval jõudsin eestisse tagasi vaatamata sellele, et oleksin peaaegu lennukist maha jäänud. final call'i ajal stanstedi lennujaama ühest otsast teise tormates jõudsin veel mõelda, et äkki olekski parem, kui ma ei jõuaks.... jõudsin siiski. ja minu suureks üllatuseks oli akky mulle tallinna lennujaama vastu tulnud:D

kummaline ja nostaligiline oli sõita taas raske kohvriga laura juurde. aga kuna ma olin magamata, siis oli kõik tegelt väga kummaline. ja mu hääl kadus... seagripp vist.

aga nüüd on laural uus sims, mis on veel rohkem sõltuvust tekitav kui eelmine. kuid õnneks soov välja minna ja pidu panna oli suurem kui simsisõltuvus:D tsekkasime üle kristina uue kodu kuskil väääga kaugel laagris ja sealt jooksime laura ja kilduga elu eest viimasele kesklinna bussile. pidu protestis oli ülikõva. ÜLIKÕVA! niimoodi rokkisime, et pärast veel kolm päeva terve keha valutas. ma kõike ei mäletagi, aga ülikõva oli rsk:D hommikul magasime püstijalu bussiterminali ees ja kui see lahti tehti, siis ka sees:D kohutav on mitte elada kesklinnas! kohutav on mitte elada linnas...:S KELLEL ON PAKKUDA KODU TALLINNA KESKLINNAS??

pühapäeval pidi puhkama, kuigi vaim oli vaatamata tervise puudumisele siiski hullult valmis pidutsema. aga esmaspäeval tsillisime ja dringitasime parkides.... täielik parmu tunne oli, kuna ma kähisesin vastavalt ja see vist meelitas teisi kodutuid ja kähisevaid nässakaid ka meiega vestlema.



pmst eestisse saabumise ajast olen elanud laura juures. ja alates eilest raplas kildu juures:D aga homme lähen lõpuks päriskoju! võiks ju asjad kunagi lahti ka pakkida.

hea on siiki tõdeda, et miski pole selle ära oldud aja jooksul drastiliselt muutunud. kuigi... imarobotit enam pole, öäää :( ja väidetavalt pole mul enam passi ka, kuna see on kas lennujaamas või juba kodakondsusametisse rännanud. aga mul ei olegi kumbagi vaja, goddammit!!!!