eile saime suht shoki, et peame kohe kolmeks nädalaks kodust lahkuma. mingi jama kuupäevadega... totaalselt selgest taevast see ajutine kolimine ofkoors ei tulnud. aga siiski ootamatu.
võtsime viimast rõdul päikseloojangut ja drinke nautides ning üritasime mitte õnnetusehunnikud olla.
oma raskete kohvrite ja kottidega jäime mitmest bussist maha ja siis lõpuks bussijuht tahtis meil ukse nina eest kinni panna, sest me liikusime liiga aeglaselt oma raske varandusega.
kõigest hoolimata, kohvri rataste põrin asfaldil tekitab nii hea tunde...
kui lõpuks jõudsin sügise tänava koju, siis oli minutite küsimus, et dokumendihalduse eksam ära teha... pool jõudsin aint, mis pole eriti aksepteeritav, sest ma saan ALATI asjad tehtud, ükskõik kui viimasel minutil või laenatud ajal. krttt.
0 comments:
Post a Comment